Dokumendid > Keemia > Üldkeemia > Eksamiküsimuste vastused aines Materjalide keemia I

LOKT.09.016 Materjalide keemia I.

Kordamisküsimused eksamiks

Õppeaasta 2013/14 sügissemester

1. Materjalide keemia põhimõisted.

Materjaliteadus ja materjalide keemia. Materjali mõiste. Materjalide liigid.

Materjalide struktuur. Liht- ja komposiitmaterjalid. Materjalide omadused ja nende uurimine. Eri liiki tugevused ja nende mõõtmine. Kõvadus ja selle määramine.

2.Tahkise keemia.

Sidemete liigid tahketes ainetes.

Iooniline: elektronid on üle läinud elektronegatiivsemale aatomile, 2 iooni ja nende vahel elektrostaatiline tõmbumine. Kõikidel ioonsed soolad on tahkes olekus kristallilised ja sulamistemp on kõrged, kuna ved olekusse üleminekuks tuleb ületada tugevad elektrostatilised jõud. Ioonidevh tõmbejõudude suurus sõltub nii iooni suurusest kui ka laengu suurusest. Sideme kovalentsuse suurenedes sulamistemperatuur langeb

metalliline : metallilises võres liiguvad metallide valentskihtidelt lahkunud elektronid vabalt ringi. Neid nim juhtivuselektronideks. Metalliline side on nõrgem kui kovalentne või iooniline, tugevam on side siirdemetallides, kus esineb kovalentse ja metallilise segaside.Metallilisel sidemel puudub suund => on metalli võimalik deformeerida. Selleks on 2 eri viisi: elastne deformtsioon (aatomitevaheliste kauguste muutus kristallvõres) ja plastne deformatsioon (aatomkihtide libisemine kas üksteise suhtes või eri suundades). Esimesel juhul endine kuju taastub, teisel mitte. Võimalik on saada metalle ka amorfses olekus.

kovalentne võre: tekib, kui aatomid jagavad väliskihi elektrone. Kovalentsed sidemed on rangelt suunatud ja stabiilsed. Kov sidemetega tahkistel on üldiselt kõrgete sulamistemperatuuriga. Need võivad esineda erinevate füüsikaliste omadustega allotroopsete teisenditena

molekulaarsed tahkised.

Kristalline olek, kristallides kasvamine. Niitkristallid.

Vedelkristallid. Termotroopsete vedelkristallide liigid. Omadused ja praktiline kasutamine.

Kristallograafia põhimõisted, elementaarrakk, süngoonia, Bravais võred.

Tihedaim pakend ja selle tähtsus. Cu, W, Mg, teemandi ja grafiidi struktuuritüübid.

Interstitsiaalsed tühimikud, nende geomeetriline paigutus fcc ja hcp struktuurides. Tähtsus keerulise koostisega kristallstruktuuride ehituses. NaCl, fluoriidi ja sfaleriidi (tsinkläike) kristallvõred. Polümorfism ja polütüpism.

Metalloksiidide kristallstruktuurid (spinell ja perovskiit). Tehniline kasutamine.

Struktuurvõre defektid ja nende mõju materjali omadustele. Asendus ja interstitsiaalsed lisandid, tahked lahused (sulamid).

Punktdefektid ioonilistes kristallides ja nende mõju füüsikaliste omadustele (juhtivus, värvus jne).

Joondefektid, dislokatsioonid ja plastne deformatsioon. Libisemistasandid ja suunad.

Pinddefektid. Terade deformatsioon, terade suuruse mõju tugevusele. Tahke lahuse ja külmsurvetöötluse mõju metalli tugevusele (kalsetamine).

3. Abrasiivmaterjalid.

Abrasiivmaterjalid tähtsus. Abrasiivide omadused ja nende uurimine. Abrasiivide kasutamine, lõikamine, lihvimine ja poleerimine). Looduslikud abrasiivid (teemant, korund, granaat, kvarts, smirgel jne). Tehis abrasiivid (kuubiline boornitriid, boorkarbiid, elektrokorund, karborund, jm).

Igasugu poleerimisel, lihvimisel, materjalide lõikamisel kasulikud. Looduslikest abrasiivididest kõvim on teemant, teemant- carbonado- brasiilia, borneo; bort- kongo, venemaa, botswana. Turul on 20% carbonadot, 20% boti; veel pulbrit ja kilde

granaat: (Mg Fe, Mn Ca)₃(Al...)silikaat silikaadid; poolvääriskivid, Austraalias, Põhja-Usa, india, Tšehhi; kõvadus veidi suurem kui ränioksiidil

Alumiiniumioksiid: korund,värviga kivid: rubiin, safiir

ajaloolise tähtsusega Smirgel- korundi, raudoksiidi segu, nugade teritamiseks

Kvartsi kasutatakse märjalt

Päevakivi, pehme abrassiiv, hambapastas

pimsskivi, kriit, treepel- poleerimine lihvimine

Haikala anhk: vanim teadaolev lihvimismaterjal, naha mineraalne osa on apatiidist, kasutati puidu ja marmori lihvimiseks

Tehisabrasiivid: borasoon ehk elbor- boornitriid, nimetatakse mitteoksiidne keraamika, alfa- BN on pehme kui grafiit, beeta-BN on teemanti sturktuuriga

4. Metallisulamid.

Metallisulami mõiste. Metallide ja sulamite omaduste uurimine, röntgenstruktuuranalüüs, metallograafia).

Rauasulamid. Süsteemi Fe-Fe₃C oleku diagramm (ferriit, austeniit, tsementiit, perliit, ledeburiit). Eutektoidsed ümberkujundamised ja terase mikrostruktuur.

Teraste termiline töötlemine (lõõmutamine, normaliseerimine, karastamine, noolutamine). Struktuursed muutused karastamisel-noolutamisel.

Terase pinna keemilis-termiline töötlemine (tsementeerimine, asoteerimine, tsüaanimine).

Süsinikteraste liigid. Legeeritud terased. Malmid.

Kõvasulamid. Magnetmaterjalid.

Vasesulamid. Messingid. Pronksid. Cu-Ni sulamid.

Vask ise on väga hea juhtivusega. Messingid on väga korrosioonikindlad, valmistatakse igasuguseid torustikke vee, gaasi jaoks; ei karda merevett, plastne, aga kõva värvus oleneb tsingisisaldusest; Cu-Ni: melhior ehk uushõbe: 30% Ni; nikeliin, konstantaan: suure takistusega, küttekehade valmistamiseks; manganiin- samuti suure takistusega.

Pronks: vanim on tinapronks; väga hea valuomadustega- skulptuurid, medalid. Tinavabad pronksid: al- pronks: al vähendab el juhtivust, kasvab kulumiskindlus, tugevus. (kuni 10%); Ränipronksid on väga elastsed, heade valuomadustega. Cd-pronksid: hea elekrijuht, kulumiskindel

Alumiiniumi, magneesium, nikli ja titaani sulamid. Babiidid.

Aluminiumi saadakse elektrolüüsil krüoliidis.Kasulikud omadused: väike tihedus, korrosioonikindel, suht hea elektrijuhtivus(õhuliine on odavam ehitada alumiiniumtraadist, sest kergem), plastne, duralumiinium: vask, Mg, Mn (see on korrosioonikindluse pärast), ja Alumiinium. Aldrei- elektriliinid, Siliumiin: hästi valatav, eutektiline silumiin:korrosioonikindel niisketes tingimustes, kõva, kuid habras. Aerospace Al alloys: Al-Sc; Al-Li, Al-Cu, Al-Ti

marine alloys: korrosioonikindlad, hästi keevitatavad ja vormitavad; ryogenic alloys: jäävad plastseks väga madalatel temperatuuridel.

Mg-sulamid: väga kerged, kuid keemiliselt aktiivselt; Magnox- tuumaenergeetikas kasutatav sulam

Ni-sulamid: Ni suhteliselt kallis, defitsiitne metall, olulisim omadus: korrosioonikindel. Monellmetall: väga korrosioonikindel, keemia, naftatööstus, laevaehitus, meditsiin; Alloy 600; nikroom: küttespiraalides; Shape Memory Alloys- Ni 50% Ti 50%; Low-Expansion alloys: klaasiga kokkujoodetavad

Titaani sulamid: väga korrosioonikindel. Saadakse elektrokeemiliselt; maakoores hajutatud. Korralikku maaki pole; korrosioonikindel, tugev, kõva, keevitatav. Legeerijad on Al, V, Cr, Mo, Mn sulameid võib karastada ja noolutada. Metallurgia on keeruline keevitamine keeruline. Kasut lennuki-laevaehituses, arstiriistades, biomaterjal (ortopeedia, hambaproteesid) tippklassi spordi ja matkavarustus.

Väärismetallide (Ag, Au, Pt, Pd) sulamid. Väärismetalli sulami proov. Väärismetallide sulamite töötlemine.

Proovi määratakse: happeproov HNO₃, proovikivi (šungiit) kriimustamine, AuCl₃ lahusega reaktsioon, spektraalne analüüs.

Metallide jootmine. Joodised. Jootevedelikud ja räbustid. Metallide keevitamine.

POLÜMEER on keemiline mõiste- ühesugustest lülidest koosnev suur molekul; PLASTMASS on tehniline mõiste- materjal, mis koosneb nii polümeeridest kui ka lisaainetest- on komposiitmterjal (puitu, nahka, villa plastmassideks ei nimetata)

5. Amorfne olek.

Plastmasside omadused ja liigid.

Plastmasside reoloogia. Plastmasside keevitamise mehhanism. Plastmasside vormimine.

Klaasid ja muud läbipaistvad materjalid. Läbipaistvate materjalide tähtsus. Klaasi omadused, nende seos klaasi koostise ja struktuuriga. Klaasi lähteained ja tootmine. Lehtklaas. Puhutud klaas.

Klaasisordid, nende koostis ja omadused. Kvarts klaas.

Kvartsklaas on UV-kiirguse jaoks läbipaistev, kallis, kuid asendamatu, amorfne

Tavalised klaasid. Värvilised klaasid. Kuumakindlad klaasid. Keemiliselt vastupidavad klaasid. Optilised ja kristallklaasid. Modifitseeritud klaasid (karastatud klaasid, klaaskeraamika).

Klaaskiud klaasfiltrid vahtklaas.

Klaasi kuumutatakse? Puhutakse õhku läbipaistev; klaaskiud- väga pikad (vatis kiud mõni cm või pikemad). Klaasi pressitakse läbi augu ja tõmmatakse.

Sulatatud mass- põõrlev ketas, sulamass valatakse peale, jõu mõjul tekivad niidid (nagu suhkruvatt)

Klaasi taaskasutamine.

Orgaanilised klaasid.

Palju läbipaistvam,

6. Ehitusmaterjalide ja sideainete koostis ja omadused.

Looduslikud ehitusmaterjalid (kivimid, savi, liiv ja kruus, killustik).

Lubja lähteained ja tootmine. Lubja kõvastumine. Hüdraulilised lubjad.

Kips ja krohv.

Kaltsiumsulfaat kahe veega, kuumutamisel kaotab vett, üle 150 kraadi Kiiresti kõvastub 15 min, kasutatakse kunstis. Kipsi eluiga pikeneb, kui sellese segada tapeediliimi, Krohv- lubi-kips-tsemendibaasil + värv ja lisaained. Kuivkrohv- kipsplaat. Pahtel- peenem, krohv jämedateralisem.

Tsemendi tootmine.

Valmistatakse lubjakivist ja savist, põletatakse, tekib klikner- paakutud 3CaO*SiO2 tükid. Klinkerit tuleb peenestada, kipsi lisatakse 1-1,5% saadakse portlandtsement- kips kiirendab kivistumist. Veega reageerides tekivad kaltsiumi hüdraatsilikaadid, protsess kiire (tundide jooksul. Suur survetugevus, mille järgi määratakse ka tsemendi mass. (levinuim tsement 300, tugev tsement-600)

Tsemendi kõvastumine. Tsemendi liigid ja omadused.

On olemas kiiresti kuivdad tsemendid (maks tugevus 2 päev pärast, muidu on 28 päeva pärast täielik kõvstumine), tavaliselt mingid plaatimissegud. Kuivamisel veidi ruumala väheneb. Kui vaja midagi täita, siis on olemas paisuv tsement (siis täidab tihedalt). Protsess on kergelt eksotermiline- kui valada mitu tonni korraga, siis võib seest vesi aurama hakata ja keskelt jääb kvaliteet kehvem. Selllepärast on vaja külma-kuumakindlad tsemendid. Sõltub objektist, hinnast. Spetsiaalsed margid, mis kuumakindlad (rohkem aloksiidi) Värvilised tsemendid- valge saviga, igasugust värvi tsemente on olemas. On ka neid tsemente, mis sisaldavad muud prügi, nt tuhka. (peen tolm, mis lendub põlevkivi jäägina ja jääb filtritele kinni)

Tsementmört. Betoonid.

Betoon- tsemendi ja täidise segu, asfaltbetoonis on teine sideaine kui tsement

Betoonil suur survetugevus, väike paindetugevus- seega armeeritakse palju.

Killustik sobib betooni valmistamiseks paremini kui kruus, sest killustikul on teravad ääred ja suur eripind. Gaasbetoon- lisatakse regenti, mis tekitab gaasimullid- hõredam betoon, poorususe tõttu hea soojusisolaator

Silikaattehiskivid ja –detailid (silikaattellis).

Lubja, liiva ja veesegu kuumutatakse, segu kivistub nagu tsementmört, võrreldes tsemendiga on tootmine odavam- madalam temperatuur, kuumutatakse autoklaavis, silikaattellis on kulmakindel, kuid ei sobi ahjude, soklite ehitamiseks , head heliisolatsiooniomadused, lai värvuse valik. Puudus- valada ei saa

Ehituskeraamika (savitellis, katusekivid, keraamiline plaat).

Savitooted põletatud kõrgel temperatuuril, kvartsliiv ja tolm vähendavad savi plastsust, annab tugevust. Karbonaadid on kahjulikud, sest paagutamisel tekib co2 ja ese läheb katki- mullid sees.Põletatud savi – punane, sest sisldab raudokiiidi. Mida kõrgem temp, seda väiksem poorius, mida väiksem poorsus, seda vähem imbub vett, kuid kui liig vähe poore, siis ei kleepu kokku tsemendiga.Tellise omadused sõltuvad savi, lisaainete kvaliteedist valmistamismeetodist, põletustemp ja ajast, kuna suur tihedus, siis peab hästi heli.Keraamilistel plaatidel on glasuur pela, et ei imaks vett, glasuur on sarnane klaasiga, samad meetodid kui klaasi tootmisel.

Anorgaanilised kiud materjalid. Ohutusmeetmed ehitusmaterjalide puhul.

Asbest- tulekindel- matid, nöörid, eterniidid – asbest, mille sideaineks on tsement. Riskioht on kui tekib tolm. Asbestitolm on vähkitekitav

Puitlaastplaate ei tohiks põletada, sest selles sisaldub polümeer laguneb ja tekib mürgiseid ühendeid

Plastifikaatorid- polümeeri tugev lõhn on halva kvaliteedi märk

7. Liimid.

Liimimise eelised ja puudused.

Eelis- kiire, lihtne, vähe vaeva, paljusid asju saab kokku liita. Miinus- kõiki matrajale ei saa ühtviisi hästi liimida, polümeeridel baseeruvad liimid kaotavad kõrgemetel temp oma tugevuse

Liim peab korralikult nakkuma liimiteava pinnaga, nakkumise eeltingimuseks on märgumine.

Korralikuks liimimiseks on iga materjali jaoks oma liim- universaalsed liimivad kõike halvasti.

Adhesiivi mõiste.

Nakkumise mehhanism.

Pinda tuleb puhastada rasvadest, et nakkumine oleks parem. Tolm mõjub väga kehvasti,

Liimitavate pindade ettevalmistamine.

Pinnaenergeetika tähtsus liimimisel.

Mida suurem eripind, seda paremini nakkub

Liimide liigid.

Pöörduvad-mittepöörduvad. Pöörduvad liimid lahustuvad solventides ja solvendi lisamisel kaob ühendus, need kaotavad kuumutamisel tugevust. Liim kõveneb lahusti aurumise tõttu, solvendi lenduvus on oluline, see paeab olema optimaalne Vesibaasil on puidu ja paberiliimid, tärklis, kollageen (kondilim), kaseiin (piimavalk), silikaatliim, PVA. Org solventide baasil- polüstüreen tolueenis, kummiliim, kautš

Liimide kõvastumine.

Pöördumatu- mitu komponenti, mis reageerivad ja tekitavad liimimiskohta polümeeri vms. igatahes lahustuda enam ei saa.

Mittereaktiivsed liimid (vesibaasil, orgaaniliste solventide baasil).

Termoliimid.

Reaktiivsed liimid ja nende koostisosad. Epoksü,

Terminaalsed epoksürühmad, pingestatud rõngas, võtab osa reaktsioonidest nulkeofiilidega, Kõvendites on nulkeofiilid, tekivad 3d struktuurid kõvenditega, kasuttakse pinnakatetes, komposiitmaterjalides, konstruktsiooniliimides, elektrotehnikas, elektroonikas, liimitud konstruktsioonid, majapidamises pisiremonditöödeks

fenool-formaldehüüd

pikalt kasutusel, resoolvigud ja novolokk-tüüpi vaigud. Fenool segatakse formaldehüüdiga, tekivad resoolvaigud, kus on vabad methüdroksürühmad, mis saavad edasi reageerida. Selle vaigu kuumutamisel on võimalik edasised reaktsioonid- põiksidemed, kõva polümeer, ; novolakk- vähem fprmaldehüüdi, happeline keskkond, pole vabu metoksühürdüksüülrühmi- pole reaksioonivõimelisi otsi, ei kõvene ilma teise regendita regendiks urotropiin, paraforms. Kõvd, vheelastsed ühendused- plastifitseerimine on väga oluline. Väga levinud polüvinüülatsetaalide

polüuretaan

Kasutatakse puidu liimimiseks, OH komponent, oligoglükoolid, ftaalhappe estrid tolueen 1,4 /1,6 diisotsüanaadid. Võivad olla ühe-kahekomponentsed väga tugev adhesioon(metallide, klaasi, polümeeridega), vesi on initsiaator 1komonentsetes, tööstuslik konstruktsiooniliim.

Tsüanoakrülaat

’Super Glue’ polümerisatsiooni initsieerib adsorbeerinud niiskus, termokindel kuni u 80kraadini, ei lahustu vees, Värske lahustub atsetoonis, ja dMSO, polümeer lahustub nitrometaanis. Eksotermilise reaktsiooni tõttu võib süüdata puuvilla, natuke toksiline. 2-oktüül tsüanoakrülaat on meditsiiniliim

karbamiid- ja melamiin-formaldehüüd

tööstuslikud puiduliimid (PLP vineeri ja melamiinplaatide valmistamiseks – kogu mööbel!) Põhikomponentideks karbamiid, melamiin, ja formaldehüüd. Kõvendiks ammooniumkloriid või nõrgad org happed

silikoon liimid ja hermeetikud

elastomeerid, katalüsaatorid, täiteined: raud3oksiid,

polüesterliimid, komposiitmaterjalide valmistamine. Komponendid: anhüdriidid, alkoholid,

Spetsiaalliimid (mittekõvastuvad, kitid, pahtlid, vaht). Kontaktliimid.

Jääkadhesioon- kuivab ära, aga jääb veel kleepuvaks, kummiliim on kontaktliim (1 kiht, lase kuivada, siis veel 1 kiht ja sii alles teine keha suruda peale). Kiiresti kuivava liimiga on rske katta suurt pinda, kontaktliimiga on see lihtsam oluline on kokkusurumine tugevus. Pealegi on solvendil lihtsam aurustuda, kui esialgu mitte detaile kokku panna- 1 pind on vaba ja aurustuda saab õhku.

Liimitud konstruktsioonid.

Lap-joint, finger-joint - sõrmtpp;

8. Pinnakatted.

Pinnakatete põhiomadused.

Peab olema adhesioon, peab olema inertne, ei tohiks laguneda, kuuta oma omadusi, kõvadus a sitkus, ei rohiks tekkida kriimustusi, kilde, praguneda ei tohi- kaitsev mõju kaob siis.

Värvide koostis (kelmemoodustaja, lahusti, pigmendid).

Vedel värv moodustab ühtlase pinna, liiga vedel voolab vertikaalselt pinnalt alla.

Voolavus sõltub suurel määral kasutatud solvendist j selle hulgast. Tiksotroopsus- segamisel on vedel, seistes viskoossus taastub, see ei tilgu pintslilt, tasandub hästi. Kelmemoodustaja- värvi tähtsaim koostisosa tavaliselt polümeer, looduslikud (taimeõlid, vaigud), tehislikud, sünteesitud. Lahuti- kelmemoodustaja ei ole tihti piisavalt vedel ja vajab lahjendamist, võib moodustuda emulsioon. Lahustite valik on suur (kuid ei tohi liiga kiiresti kuivda ja liiga palju lenduda) lakibensiin (nafta fraktsioonid), tärpentiin, tolueen, atsetaadid, nitroühendid Lahusti ei tohiks oll mürgine (sellepärast tehakse ka palju vesibaasil värve)

Värvide segamine ja vedeldamine.

Pigment, email sisaldab lahustumatut pigmenti, vedeldi on sarnane lahustiga (otse enne kasutmist), täiteained (tsnkoksiid)

Värvide liigid (piirituslakid, nitrovärvid, alküüdvärvid, vesiemulsioonvärvid).

Pöördumatu värvid (õlivärvid jm). Kruntvärvid.

Kasutatakse pinna katmiseks

Korrosioonivastased pinnakatted.

Olemas roostemuundurid- fosforhape, raua peal tihe raudfosfaadi kiht, mis takistab edasist oksüdeerimist.

Värvkatte eemaldamise meetodid.

Liivaprits rooste eemaldamiseks. Pöörduvad värvid punduvad lahustes ja kergesti mehhaaniliselt eemaldatav, pöördumatute värvide jaoks mehhaanilised võtted- liivapaber, liivaprits, kuumutamine-külmutamine, keemilised- aktiivlahustiga.

9. Puidu, tselluloosi ja paberikeemia.

Puidu struktuur

Keskosa- lülipuit, välimine osa maltspuit. Vee jm ainete transport toimub lülipuidus. Nende suhe sõltub puu liigist.

füüsikalised ja tehnilised omadused.

Pundub niiskuse toimel- muutub pikkuses, pikikiud on tõmbetugevus suurem, nihhetugevus on ristikiud suurem. Soojusjuhtivus- kasvab tihedusega, niiskusega. Bioloogiline vasstupidavussõltub puuliigist, vanusest, malts-või lülipuit.

Puidu keemiline koostis.

Tselluloos, hemitselluloos, ligniin.

Ekstraktiivained (tanniinid, terpeenid, vaigud)

Puidu termilise töötlemise saadused.

Tselluloositööstuse lähteained.

Vaja saada koorest lahti, sest kiudainet saab koorest vähe

Siis toodetakse laasta- enamvähem ühesuurused, siis saab läbi keeta

Tselluloosi tootmise menetlused.

Keetmisel

Paberi tootmine ja liigid.

Paberi kvaliteet sõltub- tugevus kiudude pikkusest, kirjaomadus- poorsusest (okaspuit on poorsem) Väga pikad kiud on linal ja kanepil- sellest tehakse rahapaberit

Kui paberis ligniini, siis pole nii tugev ja laguneb kiiremini, hemitselluloos on hea- suurendab tugevust, tihedust, läbipaistvust. Jahvatamisest sõltuvad paberi füüsikalised omadused. Täiteained, mis vähendavad läbipaistvust- kriit, kaoliin (u 3% ?).

10. Vedelkütused ja määrdeained.

Nafta töötlemise põhietapid.

Vedelkütuste ja määrdeainete põhiliigid ja omadused.

Bensiin, oktaaniarv. Diisel ja tsetaaniarv. Fraktsiooniline koostis. Tihedus. Hapete sisaldus. Mehhaanilised lisandid. Tahkumis- ja hägustumistemperatuurid.

Petrool ja reaktiivkütused. Laevakütused.

Määrdeained. Mootoriõlid. Viskoossus. Väävlisisaldus. Süttimis- ja leektemperatuurid. Transmissiooniõli ja plastsed määrdeained. Plastomeetria. Penetratsioon. Tilktemperatuur. Hüdraulilised vedelikud. Kompressor ja vaakumõli.

11. Lahustid.

Lahusti ja lahuse mõiste. Ainete lahustuvus. Solvatatsioon. Lahustite füüsikalised ja tehnilised omadused. Lahustite liigid. Superkriitilised lahustid. Orgaanilised lahustid. Lahustitele esitatavad nõuded (lahustamisvõime, lenduvus, inim- ja keskkonnasõbralikkus, tuleohutus, ökonoomsus). Lahustite kasutamine.

12. Lõhkeained.

Lõhkeainete üldiseloomustus. Lõhkeaine lagunemise mehhanism ja kineetika. Lõhkeainete liigid. lndividuaalsed lõhkeained ja segud. Nitroühendid, N-nitroamiinid, nitraadid. Pürotehnilised materjalid

Kirjandus.

H. Timotheus, Praktiline keemia. Tln., Avita 1999

H. Timotheus, Praktiline keemiaII. Tln., Avita 2003

B.D.Fahlman, Materials Chemistry, 2011

W.D.Callister, Materials Science and Engeneering. An Introduction.

Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry. A1 - A26. Weinheim 1985-1995.

Chemistry of Advanced Materials. Interrante L.V., Hampden-Smith M.J. ( Eds.). Wiley-VCH, New York 1998.

Materials Chemistry. An Emerging Discipline. Interrante L.V., Casper L.A., Ellis A.B. (Eds.) ACS, Washington DC , 1995.